Kes pühib liblika tiibadelt tolmu

http://www.parnupostimees.ee/?id=232485


Margo Orupõld, MTÜ Pärnu Naiste Varjupaiga juhatuse liige

 

 

 

Iga aasta rahvusvahelise naistepäeva eel pöörame me teravdatud tähelepanu jälle naistele. 8. märtsil tähistatakse mitmel pool maailmas 19. sajandi keskelt alguse saanud  naistepäeva, mis  on ka ÜRO tähtpäevade nimistus .Sel päeval korraldatakse vägivalla- või prostitutsioonivastaseid aktsioone, rahvusvahelisi foorumeid ja muid  naiste muresid puudutavaid üritusi. Naistelehed ja blogid täituvad naiste erilisust rõhutavatest arvamustest, milles tõstatatakse naiste lähtekohast erinevaid probleeme.

 

Diderot on öelnud, et kui tahad kirjeldada naist, kasta sulg vikerkaare sisse ja pühi liblika tiibadelt tolm .

 

Kas me aga oskame ja tahame kirjeldada ja kaitsta naist , keda tuleks märgata aastas rohkem kui kord .

Järjepanu on Eesti naiste ilu  pakutud Eesti nokiaks. Mis saab olla veel paremaks kiituseks ja tunnustuseks väikese maa rahvale. Meie maad väisavad välismaalased on hämmingus, kui palju investeerivad eestlannad oma välimusse. Aga eesmärk pühitseb abinõu...

 

Kuidas me aga väärtustame omi kauneid naisi kui sulgub koduuks?

Eestis puutub lähisuhtevägivallaga kokku iga kümnes naine, sh.2/3 vägivallast toimub meie ühiskonnas  koduseinte vahel. Paarisuhtevägivalda esineb paraku kõigis ühiskonnagruppides: nii nn. esimeses kui teises Eestis.

 

Lähisuhtevägivald pole pelgalt ainult füüsiline jõu demonstratsioon, vaid paljudel juhtudel ka psühhiline, moraalne, majanduslik ning seksuaalne väärkohtlemine.

 

Pärnu naiste varjupaik (üheksas Eestis) on ellu kutsutud selleks, et  vägivalla all kannatavatel naistel (vajadusel koos lastega) oleks hoolimata kellaajast koht kuhu minna, kui kodune elu põrguks muutub. Kriisi jõudnud inimene vajab eelkõige rahu ja kohta ,kus oma elule kõrvalt vaadata. Ta vajab inimest, kellele kurta oma muret, kes teda aitab elu keerdkäikudes just temale kõige sobivam tee leida.

 

Varjupaiga töötajad on saanud selle-alast koolitust, kuid keerukamate juhtumite korral pöördutakse vastavate spetsialistide poole. Vajadusel suunatakse vägivallaohvrid nii psühholoogilisele kui juriidilisele nõustamisele.

 

Viimasel ajal pööratakse  suuremat tähelepanu lähisuhtevägivalla olemasolule kogu Eestis: ajakirjanduses on ilmunud selle-teemalisi artikleid, 2009.a. Jõulutunneli peateema oli naistevastane vägivald. Kõik see on viinud õnneks selleni, et naised julgevad üha enam ja enam oma probleemile  lahendust otsida.

 

Kuigi Pärnu naiste varjupaik tegutseb juba neli kuud ning paljud abivajajad ei tea veel meie olemasolust, on meil siiski praegu pea iga päev üks juhtum käsil. Alati ei soovitagi öömaja, vaid rääkida oma mure ja saada abi elu sasipuntra lahtiharutamiseks. See on tõenduseks, et lähisuhtevägivald on Pärnumaal, nii nagu kogu riigis, probleem.

Naiste varjupaiga tegevus on  siiani  projektipõhine. Hasartmängunõukogu rahastas varjupaiga loomist, sisseseadmist ning katab kommunaalkulud loodetavasti ka  pärast 01.märtsi 2010.a.

Mis saab edasi?

Kuna varjupaik osutab teenust kogu Pärnumaa elanikkonnale, siis loodame  Pärnumaa Omavalitsuste Liidu mõistvale suhtumisele  ning rahalisele toetusele  varjupaiga tegevuse järjepidevuse tagamiseks.  Just tänu Pärnu Maavalitsuse ja POL-i toetusele saavad varjupaiga esindajad osaleda Norras lähisuhtevägivalla teemalisel seminaril ning tutvustada seal Pärnu naiste   varjupaiga tegemisi täna ja tulevikus.  

 

 Ei tohi unustatada, et hästi toimiva ühiskonna aluseks on tugev perekond. Pere abistamine kriisi algul on kordades odavam kui hilisem "tükkide kokkulappimine".

 

Loodame , et ka peale naistepäeva oskame märgata üheskoos vikerkaart ja liblikaid , sest Pärnumaa naised on väärt parimat.