Kõige hullem on vaikus

http://www.parnupostimees.ee/?id=260128


 Margo Orupõld: Kõige hullem on vaikus (5) 08.05.2010 10:03 Margo Orupõld, Pärnu naiste varjupaiga esindaja

 

Kõige hullem oli vaikus,`` olid sõnad ühe  poisi suus, kui isa oli lõpetanud kodus ema peksmise. .

Kunagi ei teadnud ta, kas ema on veel elus...  Ümberringi oli vaid vaikus.

Peretülile vahele  minna ka ei saanud, sest samal ajal pidi nooremate vendade kõrvu kinni hoidma, et nemad seda kõike  ei kuuleks.

 

See on lõik Norra advokaadi ettekandest, kelle silmanurkadesse ilmusid pisarad veel kolm aastat hiljemgi juhtumit meenutades.

Kodu, mis  peaks lapsele tähendama suurimat turvatunnet, oli muutunud hirmude allikaks. 

Vaikus, mis kõrvadele peaks  tähendama head, tegi hoopis haiget.

 

Vaikiv vägivald

 

Norras nimetatakse seda vägivalla liiki  vaikivaks vägivallaks.
Naabrid on peretülide pealtkuulajad, töökaaslased   teavad, miks mõni naine soojal suvepäeval pikkade varrukatega riideid kannab,  õpetajad märkavad lastes meeleolu muutusi --  see kõik on meilegi  tuttav. Aga keegi ei  reageeri. Ei julge, ei taha, see ju teise pere asi. Vaikime.  Meile pole omane  sekkuda. Ennem mõistame hukka, kui ulatame abistava käe. Samas vägivalla all kannatav naine ootab  kaasinimestelt abi ja sekkumist. Ja ootab kohe vägagi, sest temast endast ei ole esimese sammu astujat. Pikka aega kogetud vägivald mõjutab naise mõtlemist: vägivalda hakatakse pidama normaalseks, seda hakatakse vähendama, süüd otsitakse endas. Keegi ju ometi peaks lõpetama vaikuse ja vägivalla all kannatavale naisele abikäe pakkuma.

.

Vaikiv appikarje! Vaikus aga kestab siiski.  Lõpuks saab naine  aru, et kuna keegi ei sekku, siis peab ta sellist vägivaldset elukorraldust ühiskonnas   normaalseks.  Tema ise  juba enam ammu ei oska ja ei suuda enda eest seista. Vägivaldses suhtes oleva naise psüühika on muutunud ja kaaskodanikel tuleb mõista, miks naine jätkuvalt talub vägivaldset pereelu, mõtlemata endale ja oma lastele.

15-74-aastastest paarisuhte kogemusega inimestset 74% arvab, et paarisuhtes esinev vägivald on nii levinud, et see on Eesti ühiskonna probleem.(allikas:statistikaamet - paarisuhtekogemustega 15-74 küsitlus).

88% Pärnumaal registreeritud perevägivalla juhtumistest on toimunud laste juuresolekul . Kas ka nemad ütevad, et kõige hullem on VAIKUS ?

 

On kulunud tõde, et vägivald sünnitab vägivalda: kui lapsed näevad pealt, kuidas ema ja isa ei suuda omavahelistes suhetes säilitada rahu ja vastastikust austust, annab see halba eeskuju ka nende enda hilisemaks iseseisvaks eluks.

Eelduse praeguse olukorra muutmiseks on teadlikkuse tõus paarisuhtevägivallast kui probleemist ning tagatud sotsiaal- ja juriidilise abi süsteem. Vestlused  näitavad, et ka vägivallakogemustega naiste arvates tuleks vägivallast rohkem rääkida probleemi laiemaks teadvustamiseks. Ühelt poolt annab see ennetavaid teadmisi ning teisalt suunab olukorra üle mõtlema ja ehk ka abi otsima.

 

Vaikus linna eelarves.

 

Mõistetav... Masu ju. Sotsiaalprojektide rahastus null, sotsiaaltoetused vähemaks. Masu ju. Kas on ikka mõistetav?

 

Naiste varjupaiga  telefon  53 98 16 20 ei vaiki.

 

Pärnu naiste varjupaika on 2010.a. nelja kuu jooksu pöördutud 74 korral, s.h. füüsilist vägivalda on kogenud 35 naist.   Lisaks igapäevastele telefoni  teel antud  nõuannetele suuname vägivalla all kannatanuid vastavate spetsialistide konsultatsioonile, pakume turvalist pelgupaika, et oma elu rööpasse saada.
Politseis registreeritakse  Pärnumaal 1,1 naistevastase vägivalla juhtumit päevas.   Naistevastast lähisuhte vägivalda esineb igas vallas  Kahe viimase aasta andmetel on enim vägivalla juhtumeid Pärnus 644, Audru vallas 68,  Vändra vallas 34, Saardes ja Sindis 30 ning Paikusel 29. Registreeritud naistevastasest vägivallast ei ole puutumata ka Kihnu 1 juhtumiga. Politseisse pöördutakse aga alles viimases hädas, kui elu juba ohus. Esimesed sinikad, muhud ja õmblused antakse ikka andeks ja loodetakse, et ehk muutub paarisuhe siiski paremaks. 

Lähisuhte vägivalda kogeb Eestis iga 10-s naine, Norras iga 9-s, Euroopa Liidus iga 6-s naine.  Euroopa riikide näidete varal näeme, et olgu sotsiaalsüsteem kui tahes hea, kogevad naised pere-elus vägivalda ja  vajavad kaitset ning turvalist pelgupaika.

Maailmas on iga kolmas naine kannatanud vägivalla all; iga viiendat on püütud vägistada..

Numbrid ei vaiki.

 

Läheneva emadepäeval, kui jälle emadele ja naistele täiendavat tähelepanu osutatakse, püüdke vaadata ja kuulata vaikust naise  südames ja ärge jääge ükskõikseks kaaskondlaseks.