Millest sõltub summa suurus?

http://www.parnupostimees.ee/?id=212169

Margo Orupõld


Riiklik lapsetoetus olla riiklik lauslaristamine. Selliseid mõttevälgatusi oleme kõrgetelt ametimeestelt ikka ja jälle kuulnud, kui valitsus otsib kohta, kust järjekordselt raha kokku tõmmata. Siiski ei tea, et ükski neist eestkõnelejatest oleks oma lapserahast loobunud.

Sotsiaaldemokraadid on koostanud ja riigikogu menetlusse andnud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eesmärgiga hoida riiklike peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus ja toimetulekutoetus teineteisest lahus.

Eelnõuga soovitakse lõpetada olukord, millega üks kategooria inimesi on sisuliselt lastetoetusest ilma jäetud. Just need, kes seda kõige rohkem vajaksid: toimetulekutoetuse taotlejad.

Nimelt läheb praegu lapsetoetus arvesse kui abivajaja sissetulek, sedavõrd vähem saab ta toimetulekutoetust. Samal ajal ei võeta 300 krooni maha ministri ega pankuri palgast. Selle võrra vähem ei maksta vanemahüvitist neile, kes saavad seda maksimummääras.

Hoopis liidetakse vanemapalgale, alanud aastast siis 35 000 kroonile kuus.

Toimetulekutoetus ajale jalgu jäänud

Toimetulekutoetust saava pere esimene liige peab aga hakkama saama 1000 krooniga, iga järgmine pereliige 800 krooniga kuus, millest peab jaguma nii toidule, riietusele, jalanõudele kui muudele toodetele-teenustele, et rahuldada esmavajadused. Eelnõuga soovitakse leevendada kasvavat ebavõrdsust ja vastuolulist väärtustamist, mis ajab lõhki ühiskonna.

Lastega pered on läbi aegade olnud kõige kaitsetum elanikekiht. Sedasama näitas suvine naiskogu Kadri Pärnu linnas korraldatud ankeetküsitluse analüüs, mille järel küsitlejad määratlesid täiesti selgelt, et kõige rohkem tähelepanu tuleb riskirühmadest pöörata just noortele peredele.

2005. aastal jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mille tulemusena hakati toimetulekutoetuse määramisel sissetulekuna arvesse võtma riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid igakuiseid lapsetoetusi.

Toonase muudatusega kaasnes toimetulekutoetuse tõstmine 500 kroonilt 750 kroonini, mis pidi olema hoob, et inimene otsiks endale tööd ja töötada oleks kasulikum kui elada abirahast. Paar aastat tagasi nulliti paljulapselise pere toetusedki – ainult nendele, mõistagi, kes toimetulekuks hädasti abi vajavad.

Praegu oleme hoopis teises situatsioonis: meie toimetulekutoetuse piir on ajale jalgu jäänud, see toetus on hädapärasemakski toimetulekuks kaugelt väike ega vasta sotsiaalharta nõuetele.

Statistikaameti värskeimad andmed aastast 2007 arvestavad üheliikmelise leibkonna elatusmiinimumiks (ehk absoluutse vaesuse piiriks) 2341 krooni, millest 1031 kulub toidule ära.

Sellest hoolimata, et liig väikesest toimetulekutoetusest veel lasteraha ülekohtuselt maha arvatakse, on asjaajamine väga meelevaldne, sest muude dokumentide kõrval nõutakse sotsiaalhoolekande osakonnas toetuse taotlejalt tema enda ja ta leibkonna liikmete pangakonto väljavõtet abitaotlemisele eelnenud kuu kohta. Oh õnnetust, kui kontole on raha laekunud rohkem, kui inimesele peaks kätte jääma! Siis jääb abivajaja toetusest ilma.

Isegi see, kui vanavanemad oma pensionist on lastele kas või ravimite ostmiseks tihti raha saatnud, nullib väljavaate toetust saada.

Seega, sularaha kaasa ja noorele perele linna appi!

Toetatakse toimetulijaid

Tööpuudusest on saanud ühiskonna kõige põletavam probleem. Ainuüksi registreeritud töötuid, kes töötukassa kaudu endale tööd otsivad, oli kolmanda kvartali lõpuks 80 143.

Neile lisanduvad heitunud, kes on kaotanud igasuguse lootuse ja loobunud tööotsingutest. Tööjõu-uuringu andmetel oli 2009. aasta kolmandas kvartalis töötuid ligi 102 000.

Eesti peretoetused on universaalsed: toetusele on õigus nii jõukal kui vaesel lastega perel. Laste kasvatamisega kaasnevad kõigil peredel paratamatud kulutused, millest väikse osa on riik võtnud enda kanda.

Praegu toetab riik neid lastega peresid, kes niigi endaga toime tulevad. Peredele, kus vanemad on töö kaotanud või nende palk on nii madal, et neil on õigus toimetulekutoetusele, makstakse lapsetoetuse võrra vähem toimetulekutoetust.

Seetõttu jäävad lapsetoetuseta pered, kes riigi tuge kõige enam vajavad.

Sotsiaalministeeriumi andmetel rahuldati 2009. aasta esimeses kvartalis 7199 lastega perede toimetulekutoetuse avaldust, millega toetust määrati 3330 perele.

Rakendades seadust, millega peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus hoitakse lahus toimetulekutoetusest, väheneks sotsiaalne ebavõrdsus ja lõpeks olukord, kus universaalsed peretoetused ei jõua madala sissetulekutega peredeni.