Naiste varjupaigas pääseb koduvägivallast
http://www.parnupostimees.ee/?id=182854

02.11.2009

Pärnumaal tänasest avatud naiste varjupaigas saavad ajutist peavarju paluda naised, kellele kodu on vägivaldse pereliikme peksust ja ähvardustest tingituna ohtlikuks muutunud.




Varjupaiga eesmärk on võidelda naistevastase füüsilise, psüühilise, vaimse ja seksuaalse vägivallaga, teha ennetustööd ning toetada vägivalla ohvreid.

Pelgupaik oma koduste eest

Varjupaiga eestvedajad on kuus tarmukat Pärnu naist, kes otsustasid perevägivalla all kannatavatele sookaaslastele tuge pakkuda. MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik on loodud tänavu 1. mail ja hasartmängumaksu nõukogu projektiraha abil loodud varjupaik kuulutati pidulikult avatuks eile Frens Cafés toimunud üritusel.

"Ühel üritusel tegi Eesti naiste varjupaikade liidu esindaja Eha Reitelmann Pärnu naistele ettepaneku varjupaiga loomine ette võtta ja nii me asja ajama hakkasimegi," meenutas varjupaiga asutajaliige Margo Orupõld. "Meil asutajatena pole küll endal olnud otsest kokkupuudet perevägivallaga, me ei kanna kaasas sellega seotud valu ega viha ja suudame asjadesse adekvaatselt suhtuda. Samal ajal on mõni meist pakkunud peavarju ja abi selliste probleemidega tuttavatele."

Varjupaik asub Sindi linnas, täpne asukoht avaldamisele ei kuulu. Mugavalt sisustatud 100ruutmeetrisel pinnal saab ajutiselt elada umbes kaheksa inimest.

Hättasattunud naine võib helistada ööpäev ringi varjupaiga abitelefonile või saada kohaga ühendust politsei üldnumbri kaudu. Šokist toibudes saab naine esmast nõu, kas võtta ühendust lastekaitsespetsialisti, psühholoogi või hoopis prokuröriga.

Keskmiselt veedetakse pelgupaigas nädal, raskematel juhtudel kuu või mitu. Tulla võivad kõik: aidatakse nii lastega kui lasteta või juba täiskasvanud järeltulijatega naisi.

"Meie ei hakka naisi peredest lahutama ega saa kellelegi soovitada lahutamist," kinnitas Orupõld. "Eesmärgiks on pakkuda naisele võimalust kriisihetkel kodunt ära saada, et ta saaks olukorda rahulikult kõrvalt vaadata ja kas või mõne võõra inimesega rääkida. Tihti ei usu ju sõbrad-sugulasedki, et asjad on väga hullud - koduvägivald on peidetud."

Sotsiaalne probleem

Asutajail on sõlmida koostöölepingud valdadega, et korraldada tasumine maakonnast varjupaika jõudvate naiste ööbimise eest.

Käimas on läbirääkimised Pärnu linnaga, et linnaski analoogsele kohale ruumid leida.

Pärnu varjupaik on Eestis üheksas. "Lääne-Viru naiste varjupaigas ööbib umbes 37 inimest kuus, kujutan ette, et Pärnumaal võib suurusjärk olla sama," ütles Eha Reitelmann. "Ülejäänud Euroopa riikide näidete varal näeme, et olgu sotsiaalsüsteem kui tahes hea, varjupaikadel jätkub tööd alati, sest naised vajavad abi ja nõustamist."

Lääne politseiprefektuuri prefekti Priit Suve andmeil registreeritakse Lääne regioonis keskmiselt 2,3 perevägivallajuhtumit päevas, neist 1,1 Pärnust.

"Usun, et 2004. aastal politseis alustatud perevägivalla tuvastamise ja ennetamise programm on vilja kandnud, sest probleem on saanud laiemat kõlapinda ja sellest julgetakse rohkem rääkida," leidis Suve. "Tegemist on sügavalt sotsiaalse probleemiga, mille üks põhjusi on kindlasti alkohol: 80 protsenti vägivallatsejatest ja 26 protsenti kannatanutest on joobes, ligi pool vägivallatsejaist on töötud. Politsei on koostööst varjupaigaga väga huvitatud, kannatajateks on ju pered ja lapsed."