arengukava

            Mtü Pärnu Naiste Varjupaik     arengukava   aastateks 2010-2022

 

Sisukord:

  1. Sissejuhatus  ..............................................................................................................2
  2. 1.1  Arengukava eesmärk..........................................................................................2

1.2  Arengukava koostamine.................................................. ..............................................2

1.3  Ülevaade lähisuhte vägivallast......................................................................................2

 2. Mtü Pärnu Naiste Varjupaik..............................................................................................4

2.1  Mtü moodustamine..........................................................................................................4

2.2  Varjupaiga käivitamine ...................................................................................................4

 

  1. Senine tegevus............................................................................................................5
  2. Tulevikuvisioon............................................................................................................6
  3. SWOT analüüs.............................................................................................................7
  4. Arengukava jälgimine ja hindamine........................................................................8
  5. Lisad

7.1  Lisa 1  Statistika..............................................................................................................9

7.2  Lisa 2  Mtü Pärnu Naiste Varjupaiga statistika tegevuste lõikes 2010.aastal...10

7.3  Lisa 3  2010.a. läbiviidud küsitluse kokkuvõte.........................................................11

7.4  Lisa 4  Naistevastane lähisuhte vägivald Euroopa Liidus.....................................12

7.5  Lisa 5  Töötus Pärnumaal ...........................................................................................12

7.6  Lisa 6   Tegevuskavad 2010-....  .................................................................................13

8.     Kasutatud kirjandus.....................................................................................................14

 

1. Sissejuhatus

 1.1 Arengukava eesmärk

Käesoleva arengukava eesmärgiks on  vähendada ja ennetada vägivalda selle mitmesugustes vormides, luua lähisuhtevägivalda kogenud naistele abistamist ning vägivalla riskide ennetamist kajastav ja analüüsiv dokument, mis annab võimaluse hinnata valitud plaanide teostatavust ning on plaanide ellurakendamise juhindumise aluseks. Arengukava ülesehitamisel on tuginetud Pärnumaa, Eesti riigi ning EL statistilistele andmetele  ning arvestades Euroopa arengusuundi   vägivalla ennetamisel ja ohvrite abistamisel.

Antud arengukava on seotud EV-s vastuvõetud vägivalla vähendamise arengukavaga 2010-2014.a. 

Vägivallateod hõlmavad erinevaid vägivallaliike ja –vorme (vaimne, füüsiline, seksuaalne, materjaalne).

Lubamatu on igasugune lähisuhte vägivald. Vägivald kahe lähisuhetes oleva inimese vahel ei ole aga ainult üksikisiku, vaid kogu ühiskonna probleem. Peale kahju, mida vägivallaga tekitatakse ohvrile ja tema lähedastele, on sellel ka sotsiaalsed mõjud (nt väheneb ohvri töövõime ning suurenevad kulutused meditsiini- ja sotsiaalvaldkonnale).

 Riigi kohustus on kaitsta naisi  vägivalla kui ka vägivallaga ähvardamise eest ja selle kaudu

tagada, et ka lapsed kasvavad turvalises ja hirmuvabas keskkonnas.

Ka käesolevas arengukavas sarnaselt Vabariigi Valitsuse vägivalla vähendamise arengukavale 2010-2014   lähtutakse sellest, et vägivalla vähendamiseks on oluline:

  • ennetada lähisuhte vägivalda, muutes selleks inimeste väärtushinnanguid, hoiakuid ning suhtumist  vägivalda;
  • vähendada võimalusi selliste olukordade tekkeks, mis soodustavad vägivalda;
  • parandada lähisuhte vägivallaohvrite juurdepääsu abistavatele ja toetavatele teenustele.

 1.2 Arengukava koostamine

Arengukava koostamise aluseks on mtü PNV 16.03.2010.a. toimunud üldkoosoleku otsus  nr.3-6/ük/03.     Arengukava koostamisel osalesid mtü liikmed ja asjast huvitatud vabatahtlikud.

Esimese etapina toimusid olulisemate probleemide kaardistamiseks arutelud ja  analüüsid.  Valmistati ette probleemikirjeldused lähtuvalt valdkonna hetkeolukorrast, uuringutest,  käsitletavatest strateegilistest  analüüsidest.

 Teises etapis koostati strateegia ja tegevuskava arengukavas  toodud eesmärkide täitmiseks.

 1.3 Ülevaade lähisuhte vägivallast

Lähisuhte vägivalla tegelik tase on oluliselt kõrgem, kui seda peegeldab politseistatistika. Nt Avatud Eesti Fondi toetusel läbi viidud uuringu põhjal järeldati, et „aastas saab 41 000 naist vägivalla tõttu vigastada, kusjuures 7000 nendest saab eluohtlikke, raskeid vigastusi“ (Pettai & Proos, 2003). Arsti poole pöördub vaid kolmandik vägivalla tõttu vigastada saanud naistest, kusjuures mittepöördumise põhjustena näevad meedikud  naiste häbitunnet juhtunu pärast – ohvrid ei soovi, et keegi neile osaks langenud vägivallast teada saaks (Kase & Pettai, 2003).

2009. aastal viidi läbi ohvriuuring, milles esmakordselt vaadeldi ka Eesti inimeste kokkupuuteid

lähisuhte vägivallaga. Uuringus leiti, et elu jooksul olid paarisuhtes vägivallaga kokku puutunud vähemalt korra pooled 15–74aastastest ning aastas oli oma suhtes kogenud vägivalda üks paar kümnest (95 000).  Enam kui poolte naiste puhul oli tegemist raskema füüsilise vägivallaga: partner oli neid rusikaga löönud, peksnud, kägistanud, lämmatanud, põletanud, rünnanud relvaga või sundinud seksuaalvahekorda.

Lähisuhte vägivald ohustab eelkõige nooremaid inimesi: kuni 30-aastaste seas oli ohvrite osakaal

kaks korda kõrgem kui vanusegrupis 30–49 ning kordades kõrgem võrreldes vanusegrupiga 50+

(Salla, 2009). Vägivallakogemust mõjutas suuremal määral see, kas paaril oli lapsi: lasteta leibkondades puutus vägivallaga kokku 7% inimestest, lastega leibkondadest aga 13-14% (Paats, 2010).

Lähisuhte vägivalla teeb ohtlikuks asjaolu, et harva on tegemist ühekordse sündmusega – tavaliselt muutub vägivald ründaja jaoks normaalse käitumise osaks. Lähisuhte vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi, kelle jaoks on kokkupuutumine vägivallaga kas või vaatajana ohtlik, sest nii kujuneb välja vägivalda aktsepteeriv käitumismudel, mille laps kodust paratamatult kaasa võtab. Tihti on lapsepõlves lähisuhte vägivallaga kokku puutunud inimesed täiskasvanueas taas kas perevägivalla ohvrid või juba ise vägivallatsejad.

Raskematel juhtudel võib lähisuhte vägivald tuua kaasa inimohvreid. Nagu ka teiste vägivallakuritegude

puhul, panid 2008. aastal suure osa tapmistest ja mõrvadest toime ohvrile lähedased isikud

(Kuritegevus Eestis, 2009).

 

Eestis on lähisuhte ja perevägivallast avalikult rääkimine päevakorrale tõusnud viimase 10–15 aasta jooksul. Aastaid suhtuti sellesse teemasse kui tabusse või perekonna siseasja, millesse perevälised

inimesed või asutused ei peaks sekkuma. Tasapisi on hakatud  Eestis mõistma, et  lähisuhte vägivald

ei ole ainult ohvri ja vägivallatseja omavaheline asi, vaid vajab riigi sekkumist.

Lähisuhte vägivalla mõiste on  lai, hõlmates lisaks peresuhetele nii kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine.

Vägivallaks peetakse ka seda, kui laps on täiskasvanutevahelise vägivalla tunnistajaks kodus või mujal.

Vägivalda peresuhetes liigitatakse  kaheks:

1.Impulsiivne, -  lahendamata konfliktist või emotsionaalsest pingeseisundist tulenev agressiivne käitumine (n-ö peretüli).

2. Patriarhaalsetel arusaamadel ja asümmeetrilistel soorollidel põhinev vägivald, mis baseerub partneri üle võimu ja kontrolli kehtestamisel, selleks psühholoogiliselt, füüsiliselt ja/või seksuaalselt agressiivset käitumist kasutades. Kirjeldatud vägivald on süstemaatiline, ajas eskaleeruv ja ohvrile raskeid tagajärgi põhjustav.

Lähisuhte vägivalla põhjusi otsides võib jõuda mitmesugustele järeldustele.

 

On välja toodud, et lähisuhte vägivalla ohtu suurendavad järgmised tegurid:

  1. vägivalda soodustavad ja õigustavad hoiakud ühiskonnas,
  2. soosterotüüpe kinnitavate hoiakute kujundamine juba varajases kooliprogrammis,
  3. lahutusprotsesside aeglus kohtusüsteemis,
  4. elatisraha kättesaamise suur probleem,
  5. spetsialiseeritud juriidilise abi halb kättesaadavus,
  6. pereliikmetega  koosveedetud aja vähesus ning emotsionaalse läheduse puudumine,
  7. vastuolud isiklike soovide ja pere vajaduste vahel,
  8. mõne pereliikme suhteline kontroll teiste üle,
  9. majandusolukorrast tekkinud tööpuudus ning väikesed sissetulekud,
  10. naiste majanduslik sõltuvus meestest,
  11. soolist ebavõrdsust pooldavad üldised hoiakud ühiskonnas,
  12. puudulikud oskused inimestel probleeme lahendada,
  13. ebapiisav toetus ja abi vägivalda kogenud naistele,
  14. ühiskonnas liiguvad müüdid vägivalla, vägivallatseja ja ohvri kohta.

 

Tihti hoitakse koduseinte vahel toimuv vaid enda teada ega räägita sellest isegi mitte lähedastele,

mistõttu võib jääda ekslik mulje, et lähisuhte vägivald ei ole väga ulatuslik nähtus. Samuti on nii ohvrid

kui vägivallatsejad altid olukorda enda jaoks ratsionaalselt selgitama. Vägivaldsed inimesed

õigustavad ja vähendavad tihtipeale teo tagajärgi ja raskust ning sama teevad ka pikaajalise

vägivalla ohvrid. Selleks, et probleemiga tõhusalt tegeleda, tuleb kindlalt toetuda koostööle kõigi

kohaliku ja riikliku tasandi osapoolte vahel.

Lähisuhte vägivalla tegeliku leviku ja statistika erinevuse põhjuseks peetakse inimeste vähest

teadlikkust, oskust lähisuhte vägivalda ära tunda ning kehtivat seadusandlust, kus puudub termin lähisuhte vägivald. Üldine vägivallaga kokkupuutumise statistika näitab, et lähisuhte vägivalda esineb eri haridustaseme ja tööga inimeste, aga ka eestlaste ja mitteeestlaste seas üsna võrdselt. Perevägivallast tuleks teavitada kogu ühiskonda, kuna see puudutab  viiendikku elanikkonnast.

Kuigi lähisuhte vägivalda esineb igasuguse sissetulekuga, tööhõivestaatusega ja laste arvuga peredes,

võib senise praktika põhjal nimetada teatud tegureid, mida on seostatud suurema riskiga sattuda

lähisuhte vägivalla ohvriks.

Vägivallast enim ohustatuks peetakse väikeste lastega partnerist materiaalselt sõltuvaid naisi.

Eraldi tuleb vaadelda kahe täiskasvanud isiku vahelist vägivalda ja vanema poolt lapse vastu

suunatud vägivalda. Laps on täiskasvanutest sõltuvas seisundis ning seega rohkem

manipuleeritav ja haavatav. Laps, oma arengulise ebaküpsuse tõttu, ei oska anda hinnanguid

vanema käitumisele ega end kaitsta vaimse, füüsilise ega seksuaalse rünnaku eest. Sarnaselt

lastega tuleks tähelepanu pöörata eakatele, kelle suhtes sageli vägivalda üles näidatakse

(lukustatud tuppa sulgemine, hooletusse, nälga või külma jätmine, vaimne vägivald).

Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata suurenevale töötusele, mida võib pidada täiendavaks

riskiteguriks ning mis võib rohkendada konfliktseid olukordi peres. Samas ei tohi lasta sellel

tähelepanekul pidurdada majanduslikult hästi toimetulevatest peredest ohvrite

pöördumisvalmidust abisaamise järele. Olulise tegurina on nimetatud ka alkoholismi seotust

perevägivallaga.

 

2. Mtü Pärnu Naiste Varjupaik

2.1 Moodustamine 

01.05 2009.a. toimus mtü Pärnu Naiste Varjupaiga asutamiskoosolek, kus kinnitati mtü PNV põhikiri, mis 08.05.2009.a. registreeriti äriregistris. Pärnu naiste varjupaik on üheksas Eestis.  Alustati varjupaigale vastavate ruumide otsimist Pärnu maakonnas, kusjuures  parima kiire lahendusena  saavutati kokkulepe Sindi Majavalitsusega. Renditi ca 100 ruutmeetrine ruum, mis koosneb kolmest vooditega varustatud toast, ühest üldkasutatavast toast, köögist ja WC-st. Kõik ruumid on sisustatud vastavalt nende otstarbele.Voodikohti on 12 (vajadusel 16). Seejuures on järgitud Euroopa Nõukogu soovitusi, mille kohaselt on vajalik tagada minimaalselt üks koht naiste varjupaigas iga 7500 elaniku (seisuga 01.01.2011 88327elanikku)  kohta.

 

2.2  Käivitamine

2009.aasta kevadel alustati grupi  naiste koolitamist ning ettevalmistamist varjupaigas töötamiseks. Koolitustel käsitleti lähisuhte vägivalla temaatikat, seadusandlust, psühholoogiat ning teiste varjupaikade kogemusi. Lisaks esialgsele 68-tunnisele koolitusele osaleti erinevatel koolitustel, seminaridel ja õppepäevadel 137 tundi ühe varjupaiga töötaja kohta. Enesetäiendamine jätkub pidevalt.

Novembris külastasid Norra Betzi naiste varjupaiga inimesed Pärnu varjupaika  ning pakkusid koostööd. Norras käisid koolitusel ja kogemusi saamas 2 Pärnu varjupaiga töötajat.

Pärnu Naiste Varjupaik avati 2.novembri 2009.aastal. Varjupaiga tegevusega on tihedalt seotud 2 -4 töötajat . Lisaks vabatahtlike tegevus.

 

3. Senine tegevus

 Naistevastase lähisuhtevägivalla teemaga tegeletakse Eestis üle kümne aasta. Ikka leidub inimesi, kellele see valdkond on võõras. On ametkondi, kes eitavad probleemi olemasolu. Mtü Pärnu Naiste Varjupaik on seadnud eesmärgiks võitluse naistevastase vägivalla erinevate vormidega (füüsiline, psühholoogiline, majanduslik, vaimne), vägivalla riskide ennetamise ja vägivalla ohvrite toetamise kaudu.

 

 Esmaseks eemärgiks on abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi ( vajadusel koos lastega) ning aidata neil vägivallaringist välja tulla. Eesmärgi saavutamise põhisuunad on:

1. Kriisinõustamise ja majutuse pakkumine.

2 .Ööpäevaringne SOS telefoniside olemasolu.

3. Turvatunde ning  vajaliku tugisüsteemi  loomine.

 

Selleks toimub:

  1. Varjupaiga teenuste tutvustamine ja info kättesaadavuse tagamiseks on  Pärnu Postimehe          24tundi rubriigis Pärnu Naiste Varjupaiga koduleht   http://pnv.edicypages.com/ ,24h töötava telefoni number  53981620.
  2. Infoplakatid on paigutatud Pärnumaa omavalitsuste kodulehtedele, politseiperfektuuridesse, perearstikeskustesse jms. üldkasutatavatesse kohtadesse.
  3. Pärnu Postimehes avaldatakseteemakohaseid artikleid.                                                                                                                                                   
  4. Trükitud  on erinevaid informatiivseid flaiereid ja visiitkaarte, mida jagatakse üritustel ja kokkusaamistel.
  5. Dokumentide info..... :ohvriabi, tugitelefon 1492, www.naistetugi.ee, www.naisteliin.ee

Lasteabi infotelefon 116111

  1. Algatatud on mtü Pärnu Naiste Varjupaik toetajaliikmete kampaania, mille eesmärgiks on naistevastase vägivalla probleemi teavitamine laiemale üldsusele.
  2. Loome kontakte ja arendame koostööd Pärnumaa omavalitsustega, erinevate ümarlaudade ja võrgustikega leidmaks koostöövormid ja võimalused varjupaiga jätkusuutliku töö tagamiseks.
  3. 29.03.2010.a. tutvustasime oma tegevust ning tuleviku visiooni Pärnu volikogu esimehele. Selleks olime koostanud üksikasjaliku paketi meie senisest tegevusest.
  4. 09.04.2010.a. külastas Pärnu Omavalitsuste Liidu sotsiaalkomisjon meie varjupaika, et panna alus omavahelisele koostööle.
  5. 27.05.2010.a. toimus ümarlaud, kus osalesid varjupaiga tegevusega haakuvad mtü-d, politsei, prokuratuur, tervishoiuasutused ning kriisiabi . Eesmärk:  tõsta eelpoolnimetatud ettevõtete töötajate teadlikkust lähisuhtevägivalla probleemistikust ning luua koostöövõrgustik kõigi tugistruktuuridega Pärnu maakonnas, et  naine saaks võimalikult kiiresti abi ja aidatud tagasi elu teeotsale.
  6. 24.septembril 2010.a. toimus koostöös Pärnu Maavalitsuse ja Norra Buskerudi maakonnaga kostöökonverents “Vägivallale ei ole õigustust”
  7. Mtü Pärnu Naiste Varjupaik on  2010.a. loodud mtü Ühendus Naised Vägivalla Vastu asutajaliige koos Tallinna Kriisabi, Tartu, Viljandi ja Lääne-Viru naiste varjupaikadega.  Arendame koostööd Naiste Varjupaikade Liidu ja  teiste varjupaikadega Eestis.

 4. Tulevikuvisioon

Tuginedes Euroopa riikide statistikale ilmneb, et lähisuhte vägivald ühiskonnas on nii rikaste kui vaeste riikide probleem.

Paljudes Euroopa riikides (Saksamaa, Austria, Norra, jne.) on arenenud profesionaalsem süsteem SEKKUMISKESKUSTE näol, mis tagab teenuste pakkumise järjepidevuse. Sekkumiskeskuste rahastamine tugineb nii riigi ja kohalike omavalistsuste ning  fondide kaasabil.

Sekkumiskeskustes   toimib otsene koostöö politsei ning teiste tugistruktuuridega tagamaks naistele turvaline elu oma kodukohas:

 

a) Sotsiaalkiirabi teenus  kriisis  olevatele lähisuhte vägivalla ohvristaatuses    inimestele ja peredele, kelledel on sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed probleemid.

Perevägivalla käsitsemisel pöörata esmast tähelepanu laste heaolule.

Peres kasvavate laste probleemkäitumistega tegelemine - mängud, käeline tegevus, vestlus-mängud, kehaline tegevus, analüüsivõime arendamine jms.

b) Avalikkuse teavitamine ja hoiakute kujundamine

b) Sotsiaalse toimetuleku probleemidega  lähisuhtevägivalla ohvritest naiste konkurentsivõime tõstmine tööturul. Töötud ohvrid aidatakse tagasi tööturule, et seejärel saavutada majanduslik iseseisvus, mis on eeltingimuseks vägivaldsest suhtest väljumiseks.

c) Perevõrgustik aitab kokku saada inimestel (sõbrad, sugulased, naabrid jt.), kes on valmis koos raskustesse sattunuga koostama tegevusplaani ja toetavad oma tegevusega, et tagada plaani elluviimine. Kohtumiste korraldamise ja läbiviimiste eest vastutab varjupaiga inimene. Kohtumised toimuvad vastavalt plaani tätmisele.

 d) Igapäevaselt vajamineva juriidilise teabe ja tasuta juriidilise ning psühholoogilise nõustamise võimalused. Tasuta riiklik õigusabi jms. Elatisabi riigilt.

Lähenemiskeelu seadmine/taotlemine.   Sotsiaal- ja tugiteenused  vastavalt varjupaiga teenuste kirjeldusele (lisa. 7).

 e) Lõpetada nn "vaikiv vägivald". Tuginedes Norra kogemustele kutsutakse üles esitama MURETSEMISTEADET .  .................    Igat teadet peab politsei kontrollima.

f) Koostöös kohaliku võrgustikuga (omavalitsused, politsei, prokuratuur, ohvriabi, sotsiaaltöötajad, meedia, Punane Rist, meditsiin)  töötada välja  lähisuhte vägivalla vähendamise võimaluste  plaan.

 

Visioon

Pärnu naiste varjupaika on koondatud piirkonna lähisuhte vägivalla all kannatavate  naiste  turvalisuse tagamise  ning sotsiaalse toimetuleku teenused.



Missioon

Mtü Pärnu Naiste Varjupaik on ellu kutsutud  lähisuhte vägivalla all kannatavate  naiste abistamiseks vägivalla ringist  välja astumiseks ja vägivallatu elu alustamiseks , kus austatakse naise iseseisva otsustamise õigust, turvatunnet  ja majanduslikku sõltumatust.

 

Peamine  tegevuse eesmärgik on võitlus naistevastase vägivalla erinevate vormidega (füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline, majanduslik, vaimne vägivald, sh prostitutsioon ja naistega kaubitsemine) vägivallariskide ennetamise ning vägivalla ohvrite toetamise kaudu.

Esmaseks eesmärgikson abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi (vajadusel koos lastega) ning aidata neil välja tulla vägivallaringist.

 

Eesmärkide täideviimiseks tugineme Euroopa riikide kogemustele lähisuhtevägivalla-alases töös. Pärnu naiste varjupaik:

  1. asub kaasaegsetes turvaelementidega ruumides;
  2. töötav kaader on  vastava väljaõppega;
  3. vormilt eelarvest rahastatav SEKKUMISKESKUS;
  4. osutab kvaliteetset juriidilist, psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamisabi;
  5. lastega tegelevad spetsiaalse väljaõppe saanud lastekaitsetöötajad;
  6. tagatud on ohvri  konfidentsiaalsus;
  7. ohvrit käsitletakse respektiga, et ohvist ei saaks uuesti ohver;
  8. teeb koostööd vastava spetsiifilise väljaõppe saanud tugistruktuuride (politsei, tervishoiu, sotsiaalabi jne.) töötajatega.

5. SWOT analüüs

Tugevused:

  1. Teotahteline ja erinevate elualade esindajatest koosnev end pidevalt koolitav meeskond;
  2. Paindlik juhtimisstiil ning võimalus kiirelt reageerida muutuvatele olukordadele,
  3. Toetajaliikmete olemasolu ning  koostöö erinevate võrgustikega; 
  4. Oma  projektikirjutaja, raamatupidaja ning transpordi kasutamise võimalus;
  5. Mtü liikmete isiklik majanduslik sõltumatus projekti rahastusest;
  6. Ruumide olemasolu ;
  7. Hea koostöö Sindi Linnavalitsuse, Pärnu Maavalitsuse, maakonna teiste omavalitsustega ning ajalehega Pärnu Postimees;
  8. Oskus korradada avalikke teabeüritusi ning koostööseminare;
  9. Võimalus teavitada üldsust läbi meedia lähisuhte vägivallaga seotud probleemidest; 

Nõrkused:

  1. Puudub kindel ja järjepidev rahastus;
  2. Kaasaja nõuetele mittevastav sanitaarne olukord ning  turvalisus;
  3. Asumine ruumidega väljaspool maakonna keskust ;

Võimalused:

  1. Koostöövõrgustikele tuginev kvaliteetne juriidiline, psüholoogiline ja sotsiaalne nõustamine;
  2. Pärnu LV-ga koostöös varjupaigale ruumide leidmine Pärnusse;
  3. Koostöö erinevate ümarlaudadega, koostöövõrgustikega ning toetajaliikmetega;
  4. Rahastuse prioriteet varjupaikade projektidele;   
  5. Eesmärkide saavutamiseks kaasatud tugivõrgustik sotsiaalpartnerite (koolide juhid, sotsiaaltöötajad, politsei, ohvriabi, meditsiin, tööturuspetsialistid jne.) näol .
    Ohud:
  1. Alternatiivsete institutsioonide meile vastutöötamine konkurentsi kartuses;
  2. Keerulised suhted Varjupaikade Liidus, mis mõjutavad varjupaikade omavahelist koostööd .
  3. Ruumide rendilepingu ülesütlemine.
  4. Suur maakond ning halb transpordisüsteem
  5. Majanduskriisist  tingitud naiste raske majanduslik olukord ning sõltuvus  meestest.

Rahastusallikad:

Projektid

Kohalikud omavalitsused

Riigi eelarve

Annetajad, toetajad

Tuluüritused, teenuste osutamine.

Kampaanaid.

6. Arengukava jälgimine ja hindamine

Arengukava täitmine toimub vastavalt arengukava tegevuskavades toodud tegevustele. Tegevuskavad aastate lõikes kiidab heaks  MTÜ PNV üldkoosolek.

7. Lisad

Lisa 1 Statistika

Eestis kogeb lähisuhte vägivalda iga  10-s naine,

Euroopa Liidus keskmiselt iga 6-s naine.

Maailmas iga kolmas naine on kannatanud vägivalla all; iga viiendat on püütud vägistada.

Norras:

  • 9% naistest on kogenud füüsilist vägivalda.
  • 2009.a. 2012 vigastusega lõppenud vägivalda, millede arv igal aastal suureneb poole võrra.
  • 1000 naist-last vägivaldse pereliikme eest jooksus
  • Ajavahemikul 2002-2009 on endise või praeguse abikaasa poolt tapetud 85 naist.
  • Perevägivalla tapmiste juhtumite uurimist alustati 1980.a. Kui aasta aastalt on tapmiste arv üldiselt langenud, siis perevägivalla ohvrite arv on stabiilne.

Perevägivald Pärnumaal 2007-2009.a politseistatistika

 Keskmiselt toimub Lääne Prefektuuri territooriumil ühes kuus 75 perevägivalla juhtumit. Pärnus kõige enam - keskmiselt 1,1 juhtumit päevas.

 Valdade lõikes:

Are vald 10, Audru vald 68, Halinga vald 8, Häädemeeste vald 23, Kaisma vald 2, Kihnu vald 1, Kilingi-Nõmme linn 30, Koonga vald 4, Lavassaare vald 4, Paikuse vald 29, Pärnu linn 644,

Saarde vald 16, Sauga vald 24, Sindi linn 30, Surju vald 10, Tahkuranna vald 12, Tali vald 1, Tootsi vald 2,  Tori vald 15,  Tõstamaa vald 9, Varbla vald 5, Vändra vald 34.

 Kokku Pärnumaal 981 juhtumit.

Lapsed perevägivallas

379 peres on lapsed. Nendest on perevägivalla juures viibinud 333 pere lapsed (88%).  56 vägivaldses peres on lapse suhtes kasutatud otsest vägivalda..

Perevägivallajuhtumite toimumise kellaaeg

Peretülisid toimub kõige enam ajavahemikul 17.00-21.00 ehk siis töövälisel ajal; nädalavahetuste vägivallajuhtumite suur hulk ajavahemikul kella 8-17.00-ni aga tõstab päevasel ajal toimuvaid juhtumeid. Hommikul kella 5-8.00-ni toimub kõige vähem perevägivalda.

Vägivalda esineb kõige rohkem laupäeval(22%) ja pühapäeval (19%), kõige vähem kolmapäeval.

Lahendid

93% (915) juhtumitest jäi kannatanu sündmuskohale. 72% (702) juhtumitest eemaldati vägivallatseja kodust - kas toimetas politsei ta kainenema, lahkus ise vms.

 

Lähisuhte vägivald Pärnumaal 2010.a politseistatistika

2010.a. Pärnumaa andmed: koostatud lähisuhtevägivalla infolehti 204, s.h. lähisuhtevägivald lapse juuresolekul 78 korral, vägivald lapse vastu 7 korral.

Valdade lõikes jagunevad numbrid järgmiselt:

Pärnu linn 130, Tahkuranna vald 4, Kilingi-Nõmme linn 4, Surju vald 2, Vändra alevi vald 1, Sauga vald 6, Tõstamaa vald 1, Sindi linn 5, Koonga vald 2, Audru vald 26, Häädemeeste vald 8, Paikuse vald 8, Vändra vald 1, Tori vald 2, Saarde vald 1, Halinga vald 2, Kihnu vald 1.

Lisa 2

Mtü Pärnu Naiste Varjupaiga statistika tegevuste lõikes  2010.aastal

2010.aastal oli varjupaika  56 esmapöördumist ja 256 esmahelistamist.

                              Vanuserühmad :       18-24     25-49      50-64    65 ja vanemad            kokku

Vanuse järgi kokku                                  5           23              18               10                        56

Vaimne vägivald                                                                       8                 5                        13

Füüsiline vägivald                                                                     3                                             3

Vaimne ja füüsiline vägivald                     5           20              7                 5                        37

Vaimne+füüsiline+ seksuaalne                                 3                                                            3

 

Kestus varjupaigas:

Kuni 1 nädal                                                              3          15       10          5              33

1-4 nädalat                                                                 2            8         5          5              20

1-3 kuud                                                                                             1                            1

4-6 kuud                                                                                             2                            2

 Varjupaigast lahkunud pöörduvad  :        koju tagasi       uus elamispind        teadmata kuhu

Kuni 1 nädal                                                    26                                                   7

1-4 nädalat                                                       10                                                 10

1-3 kuud                                                                                        1

4-6 kuud                                                            1                          1

Kokku                                                              37                         2                       17           =  56

 

Nõustamised:                       varjupaigas saanud teenust        suunatud teenusele väljaspoole varjupaika

Sotsiaalnõustamine                                    50                                    6

Psühholoogiline                                         36                                   20

Juriidiline                                                   39                                  17

Muu                                                            46                                  10

                                                             

  Varjupaigas viibinud naised  1 kord aastas    50

                                             2 korda aastas   6

 Pöördunute arv, kellel on olnud lapsed 36

Pöördunute arv, kellel on kaasas olnud lapsed  20

 Lisa  3 2010.aastal läbiviidud küsitluse kokkuvõte

Küsitluse käigus täideti   1016 ankeeti  maakonnas  +1750 interneti teel üle Eesti = 2766 kokku

Eestis on tavaks , et negatiivsetest asjadest ei räägita ja ammugi siis peresisest vägivallast. Alates 2002.aastast on naistevastase vägivallaga tegelenud NAISTE VARJUPAIKADE LIIT . Üle Eesti töötab praegu 9 naiste varjupaika. Küsitlusega soovime teada , kui palju on tavakodanikud informeeritud üldse naistevastasest lähisuhte vägivallast.  Küsitlust viiakse läbi Pärnu linnas ja maakonnas. Küsitlust aitavad läbiviia Pärnu naiste ühendused .  

1.   Kas Sulle teadaolevalt eksisteerib Eesti ühiskonnas naistevastast  lähisuhte vägivalda ?

Vastusevariandid :           JAH   90,5%          EI  9,5% ;

                                   

2.   Milliseid naistevastase   lähisuhte vägivalla liike Sa tead?                                                   

                                                                 FÜÜSILINE                84,7% 

                                                                 PSÜHOLOOGILINE  79,5% 

                                                                 MATERIAALNE        48,9%

                                                                 SEKSUAALNE           48%  

                                                                            vaimne 3

                                                                            emotsionaalne 1

                                                                            lastega manipul. 1

                                                                            ei tea ühtegi  20

3.   Kas Sinul või  Sinu tuttavate hulgas on esinenud  naistevastast lähisuhte vägivalda?

     JAH  63,1% ;                EI  36,9%

(Maapiirkonnas vastanute hulgas  JAH 42,2%  , EI    57,8%) 

4.   Kuidas saada  naistevastase vägivalla korral abi?

politsei 43,3%, Pärnu naiste varjupaik  36%, üleeestiline telefon1492 (11),  ohvriabi (54), arst (35),  psühholoog (202),  keegi lähedane(98),  sotsiaaltöötaja(82),  internet(11),  omavalitsus(3),  ei tea  polegi kuhugi teatada (252) 30,1

Maapiirkonnas ei tea, kuidas abi saada 46,5% küsitletutest.

5.   Kas Sulle teadaolevalt  Pärnu maakonnas  tegutseb naiste varjupaik ?

                      JAH   70,5% ;                           EI   29,5%

6.   Kas kohalik omavalitsus ja riik peaks toetama naiste varjupaikade tegevust ?

         JAH  92,7% ;              EI  6,6% ;   

Vastaja andmed:   mees  15,5%           naine   84,5%

                             viimasel sünnipäeval täitus sul ...................eluaastat.

                             Elukoht     linnas 78,4%    või  maal 21,6%  

 14-25   88   10,5%

26-36  119  14,3%

37-47  221  26,5%

48-58  207  24,8%

59-69  148  17,7%

70-90   52     6,2%
 

Lisa 4 Naistevastane  lähisuhte  vägivald   Euroopa   Liidus

 

Euroopa Parlament võttis 2009. aasta lõpus vastu resolutsiooni, mis nõuab liikmesriikidelt seaduste ja tegevuspõhimõtete täiustamist ning terviklike tegevuskavade välja töötamist võitlemiseks naistevastase vägivalla kõigi vormidega. Tegevuskavad peavad põhinema analüüsidel, kuidas vägivald mõjutab soolist võrdõiguslikkust. Lähtuda tuleb rahvusvahelistest lepingutest tulenevatest kohustustest kaotada naiste ebavõrdne kohtlemine, mis vormis see ka ei esineks ning meetmetest meeste vägivalla ärahoidmiseks, ohvrite kaitsmiseks ja vägivallatsejate kohtu alla andmiseks.

 

Euroopa Parlament  nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid asjakohaste siseriiklike programmide ja rahastamiskavade kaudu vabatahtlikke ühendusi ja organisatsioone, mis pakuvad naissoost vägivallaohvritele varjupaika ja psühholoogilist tuge - eelkõige selleks, et aidata taastada inimväärikus ja pöörduda tagasi tööturule.

 

Vastavalt ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 1993. aasta deklaratsioonile “Naistevastase vägivalla likvideerimisest” tähendab naistevastane vägivald igasugust naiste vastu suunatud vägivallaakti, mille tulemuseks on või võib tõenäoliselt olla naisele füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise kahju või kannatuse tekitamine, sealhulgas selliste tegudega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus.

Naistevastane vägivald on ajalooliselt kujunenud ebavõrdsete võimusuhete ilming, mis avaldab negatiivset mõju mitte üksnes naistele, vaid ühiskonnale tervikuna. Naistevastane vägivald tuleb kaotada, rakendades selleks konkreetseid sihipäraseid meetmeid.  

 

Euroopa Liidu Nõukogu on  vastu võtnud otsuse naistevastase vägivalla vastaseks võitluseks Euroopa Liidus.  http://www.consilium.europa.eu/showFocus.aspx?id=1&focusId=450&lang=ET

 

Lisa 5  Töötus Pärnumaal

 

                                              2010.a.                                                                 2011.a.

                                      jaanuar, veebruar, märts                        jaanuar,  veebruar,  märts

 

Pärnu maakond           6283        6456        6518                           4313          4344          4352

Pärnu mk linnad          3718       3796         3812                           2410          2424          2441

 

Pärnu linn                      3363         3438          3462                         2197          2212          2231

Sindi linn                         355           358           350                            213            212            213

Pärnu mk vallad:

Are                                    92              89             90                             65              68               70

Audru                             355             368           373                           280            280             280

Halinga                           212             221           212                           130            130             134

Häädemeeste                  187             193           187                           150            152             145

Kihnu                               28               29             32                             36              33               34  

Koonga                             70              68             73                           59              64               60

Lavassaare                         48             49             53                           35              32               36

Paikuse                            233           246           246                         154            154             154

Saarde                             226           235           257                          189            187             193

Sauga                              309           320           328                          196            205             192

Surju                                 71            77              73                            61              63               65

Tahkuranna                     154          159            159                          134            127             130

Tootsi                                45            45             44                             30              31               28 

Tori                                 118          125            131                            80              90               86

Tõstamaa                           73           76              80                             52             53               50

Varbla                                66           72              73                             64             65               71

Vändra vald                     138          146           155                             87             88               86

Vändra alevi vald            140          142           140                             99             96                94

 Tööealisi inimesi Pärnumaal  42 100

  Lisa  6

Tegevuskava  2010

                      Tegevus                                                                          Aeg                     Vastutaja

 1.Erinevate projektide koostamine                                                   pidevalt                  Margo

Politseist lähisuhtevägivalla alane statistika                                    märts                      Helga  
MTÜ PNV sümboolika                                                                    märts                      Marika
Vene keelne ajakirjandus                                                                 märts-august           Ljuba
Eesti keelne ajakirjandus                                                                 märts-august           Margo
Artiklid meediasse                                                                           märts-aprill        Margo/Silje
Küsitlusankeetide väljatötamine ja  paljundamine                          märts-juuni              Urve
Probleemide kaardistamine eesmärgiga koostada arengukava märtsjuuni juhatus                                                                                                                                                                      
Arengukava 2010-2022 raamistiku koostamine                      aprill                      juhatus               
Koostöö ümarlaud I - teised institutsioonid,kolledz    aprilljuhatus                                                       
Kontakti võtmine loovkunstiteraapia terapeudi Reti Üpraus`iga.      aprill                         Ljuba 
Probleemsete perede naistele tugigrupid                                            aprill-juuni                Ljuba 
Vägivallast väljunud naiste tugigrupi töölerakendamine                   aprill-mai                  Margo
Küsitlus linnas ja maakonnas                                                             mai-juuni                  juhatus
Lastekaitsepäeval Sindis loeng-seminar isadele                                01.06                       Helga
Küsitluse kokkuvõtted ja analüüs                               juuli                          juhatus                                 
Koostöö ümarlaud II - teised institutsioonid, kolledz        august  juhatus                                                   

 

 Tegevuskava 2011

 

                   Tegevus                                                               Aeg                               Vastutaja

  1. Projektide koostamine                                                 pidevalt                           juhatus
  1. Teavitusmaterjalide koostamine                            vastavalt vajadusele              juhatus
  1. Olemasolevate teavitusmaterjalide paigutamine      märts-september                 juhatus
  1. Osalemine naisseltside koosolekutel teavituse eesmärgil   pidevalt                    juhatus
  1. Koostöö kohaliku meediaga                                       pidevalt                             juhatus
  1. Artiklid  maakonna ja valla lehtedele                  vähemalt 2x aastas                  juhatus
  1. Vägivallast väljunud naiste tugigrupid                    vastavalt vajadusele            juhatus
  1. Liikmete enesetäiendamine                                         pidevalt                            juhatus
  1. Varjupaiga liikmete üldkoosolek                                   aprill                              juhatus
  1. Vägivallavastane seminar                                               mai                               juhatus
  1. Arengukava aastani 2022                                              juuni                               juhatus
  1. Annetusmeenete valmistamine                               juuli-september                    juhatus
  1. Varjupaiga suurpuhastus                                           oktoober                            juhatus
  1. MTÜ PNV aastapäeva tähistamine                             november                        juhatus
  1. Vägivallavastane seminar                                             november                       juhatus
  1. Osalemine erinevatel laatadel info eesmärgil               detsember                      juhatus

 

 

 8       Kasutatud kirjandus

 1. Paats, M.(2010). Vägivald paarisuhtes - müüdid ja tegelikkus. Tallinn: Eesti Statistika kvartalikiri 3/10.

2. Pettai, I., Proos, I. (2001). Naistevastane vägivald Eestis. Üle-Eestiline sotsioloogiline uuring. Tallinn: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut.

3. Pettai, I., Proos, I. (2003). Vägivald ja naiste tervis. Sotsioloogilise uuringu materjalid. Tallinn: Avatud Eesti Fond.

4. Pettai, I., Kase, H. (2005). Perevägivald Lääne-Eestis 2004-2005. Politseistatistika analüüs. Tallinn: Avatud Eesti Fond.

5. Salla, J. Statistikaameti ohvriuuring 2008-2009. Justiitsministeeriumi koduleht.

6. Statistikaameti turvalisuse uuring (OVU) 2008-2009.

7. Lääne-Eesti Politseperfektuuri statistika 2009-2010.

8. MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik. Statistiline aruanne 2010

9. MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik. 2010.a. ankeetküsitluse kokkuvõte.

10. ÜRO Peaassamblee 20.12.1993.a. deklaratsioon naistevastase vägivalla likvideerimisest.